Ajalugu

Stiilid

Shaolin

Taiji

Mõistusõnu

VÄLJAVÕTTEID KLASSIKUTEST:

* Võitluskunstides sõltub see, kui palju õpetaja oma teadmistest teile annetab, ainuüksi õpilasest endast, mitte aga õpetajast. Las ma seletan lühidalt. Tänapäeval hindavad paljud taiji quan`i väärtust ning neil on ka tõsine tahtmine õppida, samas kahtlevad nad selle üle, kas nende õpetajal ikka on tõeline pärand. Veel enne kui nad ukselävegi ületavad, on nad juba kolmkümmend protsenti mures ja kartuses. Ja kui õpetaja tahabki edastada oma teadmisi, mida saab ta parata ?

* Enamik taiji quan`i koolkondi tulenevad Yang Lu-chan`i pärandist. Käesolevaks ajaks on need harunenud Ida koolkonnaks ja Lääne koolkonnaks ning kumbki ülistab ennast taevani. Algajatele on suureks raskuseks nende suhteliste paremuste määratlemine. Ideaalselt võttes tuleks olla teadlik erinevatest suhtumistest ja seisukohtadest. Mõned toonitavad jõudu, teised oskusi, kuid mis iganes, selle kõige juures saab olla vaid üks põhimõtete raamistus. Nimelt, ilma tõelise pärandita ei suudeta mõista selle kõige mõtet (loogilisi aluseid, läbimõeldust, põhjendatust).

* Taiji quan`i praktiseerimine võib tugevdada nõrka ja noorendada vana. Kui sa soovid ajakohaseid tulemusi, väldi tubakat, alkoholi ja seksi ning pea kinni mõistlikest kellaaegadest. Piira kõiksuguseid kahjustavaid harjumusi.

* Taiji quan on sisemine süsteem. Kui asendid on korrektsed ja mõistetakse sisemisi põhimõtteid, siis on see taiji quan. Kui asendid ei ole korralikud ja sisemisi põhimõtteid ei mõisteta, siis ei ole sellel mitte mingit vahet välimiste stiilidega.

* Väliste stiilide puhul rõhutatakse ja töötatakse pärilikult kaasa saadud võimetega. Nad põhinevad loomulikult päritud füüsilistel annetel nagu kiirus või tugevus. Need ei ole omandatud põhjaliku õppimise läbi. Niiviisi ei jõuta kunagi peensuse ja imepärasuse kogemuseni. Sisemine tähendabki meele kasutamist füüsilise jõu asemel. Välised võitluskunstid on lihtsalt lihasjõud.

* Enesekaitse rakenduste õppimine taiji quan`is on asendamatu vajadus. Õpilased, kes on eelkõige huvitatud vormikompleksi harjutamisest, peavad samuti õppima rakendusi. Juhul kui nad seda ei tee, muutub vorm väga töntsiks, tuimaks ja igavaks ning enamik loobub ja lahkub. Tegelikult on rakenduste ignoreerimine tõkkeks ka keha tugevdamisel.

Enesekaitse rakenduste teostamise eesmärk ei ole mitte inimeste heidutamises või ähvardustega sundimises, vaid sõpradega koos nende imeliste põhimõtete õppimises. Sina surud peale ja mina neutraliseerin, mina surun peale ja sina vastad sellele. Nõnda see kulgeb, tundudes lõputuna. Igasugune muutus leiab aset ilma võimalusi väljakurnamata. Kui adutakse, et selles on astuvate jalgadega ja tantsivate kätega lõpmatult variatsioone, kasvab huvi selle vastu päevapealt. Aastaid harjutades tugevdab see pidev ja unustamatu rõõm keha tohutult. Keha treenimiseks on oluline õppida ka rakendusi ning veelgi enam osutub see vajalikuks, kui loodetakse kindlalt vastasele vastu seista. Seetõttu, sõbrad, on taiji quan`i praktiseerides absoluutselt hädavajalik õppida ka rakendusi.

* Ühiskondlik yin poolus (mida kultiveeritakse tervistaval eesmärgil seesmiselt) on taiji quan`i olemuseks, võitluslik yang poolus (mida kultiveeritakse väliselt) on selle rakenduseks. Kui yin (ühiskondlik) ja yang (võitluslik) saavad harmooniliselt ühendatud, kutsutakse seda enese-kultiveerimise kunstiks.

* Ilma ühiskondliku pooleta võitluskunsti lihvimine on lihtsalt rakendus ilma olemuseta. Üksik käsi ei suuda tekitada heli. See ei kehti mitte ainult ühiskondliku olemuse või võitlusliku praktika kohta, vaid kõigi asjade kohta maailmas. Ühiskondlik olemus on sisemine alus ning võitluslik on välimine tehnika. Väline tehnika ilma sisemise aluseta on lihtsalt füüsilise tugevuse brutaalsus. Kui aga ei olda enam oma elu parimates aastates, siis vastase türanniseerimine ei tööta.

Need, kes omavad sisemist põhimõtet ilma välise tehnikata, kes mõtlevad ainult vaiksest sisevaatluse kunstist, teadmata midagi võitluse tehnikast, on aga kaotamas, niipea kui sooritavad väiksemagi vea. Olgu siis praktilistel püüdlustel või lihtsalt inimeseks olemise teel, kuidas söendaksimegi me kõrvale jätta need kaks mõistet - ühiskondlik ja võitluslik?

* Kõige tähtsamad tegurid indiviidi tugevuse või nõrkuse määratlemisel on chi ja veri. Meister Yang`i stiil on avatud ja lõdvestatud (sujuv) ning selle abil on parim venitada kõõluseid ja elavdada verd. Kui need, kes on füüsiliselt nõrgad, teostavad meister Yang`i stiili, leiavad nad märkimisväärseid tulemusi.

* Kui sihiks on võetud lihtne füüsiline harjutamine, võib seda omandada iga õpetaja juures. Kui aga eesmärgiks on õppida enesekaitset, siis on hädavajalik leida parim õpetaja.

Yang Lu-chan`i kommentaare taiji quan`i klassikutele

See on Wutang`i mägede meistri Chan San-feng`i pärandus. Ta soovis pikaealisust kõigile väärilistele inimestele maailmas ja lihtsalt seda, et nad ei tegeleks võitluskunstide pealispindsete tehnikatega.

Koheselt kui alustatakse liikumist peab kogu keha olema kerge ja tundlik ning kõik kehaosad ühendunud.

Vormi teostades ära kasuta kohmakat lihasjõudu ning sa suudad saavutada kergust ja tundlikkust. Kogu vorm peab olema sooritatud ühtse pideva chi vooluna.

Chi peab olema üles äratatud ning vaim kokku kogutud sisemusse.

Kui chi ei ole tõkestatud, on see kui meretuul, mis paisutab üles suuri laineid ja vooge. Vaigista meel ning keskendu vaimule. Just seda on mõeldud vaimu sisemusse kokkukogumise all.

Ära luba lünki; ära luba väljaulatuvaid kumerusi ja õõnsusi; ära luba katkendlikkust ja seosetust.

Vormi sooritades otsi täiuslikku tervikut. Selles ei tohiks olla vähimatki korrapäratust. Sa pead liikuma aeglaselt ja ilma katkemisteta (pausideta).

Juur on labajalgades, energia tõstetakse läbi jalgade, kontrollitakse puusade poolt ning väljundatakse kätes ja sõrmedes. Labajalgadest puusadeni peab olema üks terviklik chi vool. Siis ollakse suutelised tabama juhust (juhust kasutama) ning hõivama paremat positsiooni.

Taiji quan`i harjutades peavad keha ülemised ja alumised osad olema kooskõlas. Sisemine vägi (chin) tõuseb jalataldadest, liigub jalgupidi üles ning jõuab puusadesse. Seejärel liigub see seljast õlgadesse ja sealtkaudu kätesse ning sõrmedesse. Terve keha on kui üks chi. Kui seda kasutatakse pealetungimiseks või tagasitõmbumiseks, siis on seesmine vägi lõputu.

Kui ollakse võimetud kasutama juhuseid (võimalustest kinni haarama) ja omandama paremat positsiooni, siis on keha hajutatud olekus ja satub segadusse. Otsi nõrkusi puusadest ja jalgadest. Sama tõde kehtib ka ülemise ja alumise kehapoole kohta, eespoolse ja tagapoolse kohta, vasakpoolse ja parempoolse kohta. Kõige selle puhul on tegemist meelega, mitte aga välisega.

Nõrkus ei seisne mitte välistes asjaoludes, vaid mõttelises hoiakus. Kui meel ei ole koondatud, siis vaim ei ole kontsentreeritud ning ei suudeta juhuseid kasutada ja paremat positsiooni omandada.

Kui on ülalpool, siis peab seal olema ka allpool; kui on ette, siis peab olema ka taha ning kui on vasakule, siis seal peab olema ka paremale. Kui on kavatsus tõusta, tuleb pöörata tähelepanu allapoole. Kui sa tahad midagi tõsta (kergitada), pead kasutama murdvat jõudu. Sel viisil vigastatakse juurt ning häving on kiire ja vältimatu.

See tähendab, et vastasega sparringus pead sa teda kõigepealt raputama, et muuta ta justkui puuks, mis on kaotanud oma juured. Kui tema seisang ei ole kindel, on ta kindlasti peagi upakil.

Materjali algallikas - Tartu Wushu klubi

Lisaks:

Pärast kommunistide võimuletulekut, lahkusid Hiinast 1949 paljud wushu meistrid Hong Kongi ja Taivanisse, sest seal said nad harjutada vabamalt. Praegune valitsus on edendab nii traditsioonilist wu-shud kui ka kaasaegset lääne sporti. Praegune Hiina kirjandus viitab sageli võitlusvaimule fraasidega nagu "karastumine" ja takistuste ületamisele.

Õpilane peab jätkama treeningut vaatamata raskustele, väsimusele ja vigastustele, ning peab samuti:
1 Olema kõikumatu ideoloogias;
2. Hoidma end heas füüsilises vormis kõigis tingimustes;
3. Omandama vilumuse;
4. Ei tohi kunagi treeningust kõrvale hoida;
5. Andma parima võistlustel.

Tähtis tingimus wu-shu õppimiseks on hea õpetaja. Hiina wu-shu õpetajatel olid peaaegu alati õpilased, keda nad õpetasid aeglaselt, ebasüstemaatiliselt ja salaja. Tähtsad olid ka reeglid. Õpilane koputas uksele ja andis pikema aja jaoks kingituse, kuid tihti heideti ta kõrvale. Kui õpilane oli vastu võetud, saadeti ta mõne vanema õpilase juurde umbes mõneks aastaks. Õpetaja võttis õpilase vastu siis, kui ta arenes tüütavas ja distsiplineeritud treeningus. Traditsiooniline sõna Si Fu tähendab hiina keeles "õpetajat" või "meistrit" ja samuti ka "isa". Tuo Di tähendab "jüngrit" ja "venda". Si Shon tähendab "õpetajat" ja "vanemat venda" ja Si Di " õpetajat" ja "nooremat venda". Si Fu pöördub kõigi oma õpilaste poole nimetusega Tuo Di ja õpilased viitavad üksteisele sõnaga Si Shon või Si Di olenevalt vanusest ja oskustest. Paljud õpetajad hoidsid saladuses oma meetodeid ja võimeid mitmel põhjusel. Usuti, et keda jumalad karistada tahavad, teevad nad uhkeks. Mencius on kirjutanud järgmise jutu: "Kuningas Hsu Choust kuulis tugevast mehest, kelle nimi oli Po Kung. Kuningas kohkus, kui nägi seda meest, sest viimane nägi välja väga nõrgana. Kui Po'lt küsiti tema tugevuse kohta, vastas ta tagasihoidlikult "Ma võin murda kevadise rohutirtsu sääre ja vastu panna sügisese tsikaadi tiibadele". Hämmastunud kuningas hüüdis: "Ma võin tõmmata ninasarvikult naha mah ja tirida sabast 9 pühvlit sabast ning ikka on mul häbi oma nõrkuse pärast. Kuidas saad sa olla nii kuulus?" Po vastas: "Minu õpetaja oli Tzu Shang-Chiui, kelle tugevusele pole maailmas vastast, kuid tema sugulased ei teadnud seda, sest ta ei kasutanud seda kunagi." Ta võis teha seda traditsiooni pärast. Nii oli teda õpetatud. Teadmisi anti edasi osade kaupa, sest see oli efektiivne: õpilane hindas nii oma teadmisi rohkem, kui teda oleks õpetatud vastu tahtmist. Chani (Zeni) ja wu-shu aluseks on printsiip: "ära ütle midagi liiga selgesti". Teisest küljest võis õpetaja varjata puudulikke teadmisi või olla lihtsalt halva iseloomuga. Ükskõik, milles põhjus ka oli, surid paljud süsteemid koos õpetajaga. Shang Tung-Sheng rääkis kord, kuida tema maadlusõpetaja nuttes oma surivoodil, kahetsedes fakti, et ta oli nii palju Shangi eest varjanud. Selle kohta on piiblis üks nõuanne: "Mu pojad, siin on kasulik õpetus. Peidetud tarkus . . . on raisatud, see on varandus, mis ei näe kunagi ilmavalgust; vaikust on õigesti kasutatud, kui ta varjab rumalat, mitte siis kui ta on hauaks tarkusele."
Teine eeltingimus wushus on, et õpilane peab olema hoolas, sest kui vale mees kasutab õigeid vahendeid, töötavad õiged vahendid valesti. C. Jungi mõttest: "Teadmiseni ei jõua valuta" - võib veenduda iga õpilane. Tuleb kaebusteta taluda tüütuna näivaid harjutusi, milles hingamine läheneb hingeldamiseni ja higi voolab ojadena, sest ainult läbi kannatuste võib jõuda eesmärgini.
Üksi on kasulik harjutada, kuid sellest on vähe kasu, kui me ei harjuta ka elava inimesega - me peame õppima seda kasutama. On üks vana lugu vedevillist noaloopija kohta. See kunstnik töötas aastaid oma naisega, kelle keha ümber ta loopis nugasid nii, et need läksid temast vaevalt mööda. Kui ta teada sai, et ta naine on truudusetu, otsustas ta naise tappa etenduse ajal, nii et see näiks õnnetu juhtumina. Ta üritas seda terve nädala, kuid ei saanud naisele pihta. Ta oli harjutanud möödaviskamist nii kaua, et tal ei tulnud see enam teisiti välja. õpilasel on vaja, et teda tihti solvatakse(virgutatakse) aga ainult harva haiget tehakse, sest ilme selleta ei õpi ta kümvavereliselt vastama. Kindla vaimu tunnus on see, kui vastupanu ei aja teda äärmuseni.